12.01 Neljas mäepäev

Hommikul aknast paistis jälle udune ilm, erilist kiirustamist mäele rahvalt ei näinud. Hilisemad, kes põhust välja kobisid, pidid pettuma, et varased ei olnud putru teinud, sai pisut Lennot tögatud ja eelmise õhtu muljeid jagatud.

Evens, kes paaniliselt oma kiivrit taga otsis sai ka mõnusalt tögatud, eelkõige Sikova poolt, et ju see sinna naabrite juurde ikka jäi eelmisest õhtust. Peale pooletunnilist majas tuhnimist, otsustas ta ikkagi Sikova nõu kuulda võtta ja naabrite juurest läbi astuda. Varsti poiss tuligi uhkelt kiiver peas. Oligi oma peaehte naabrite juurde jätnud, neilgi nalja rohkem ja koht, kust hommiku seljankat süüa. Pärast Evens kurtiski, kuidas seljanka lõhnad üle pea käivad.

Riidesse ja mäele, kus selgus, et kõrgemal on ilm täitsa muinasjutt, päike paistab ja paremat ilma ei saa soovidagi. See tegi meele rõõmsaks ja tõi kaamerad taskust välja.

Heli ja Kaisa valisid ühe meelepärase künka pildistamiseks, peagi jõudis ka seljanka pilves sõitev Evens nendeni ning nurus ka ühe shootingu välja.

Enamus siirdusid H2 tõstuki juurde mustadele nõlvadele. Aeg läks lennates ja juba oligi aeg supilõunaks.
Sikova keeras kõikidest eelmiste päevade jääkidest supi kokku ja kõik olid rõõmsad. Kait ei suutnudki oma tagumikku rohkem välja vedada ja jäi koju unenägusid nägema. Kaisa ja Heli võtsid salvestusmaterjali kaasa ja siirdusid pargi poole. Kui muidu väga palju ei kuku siis kaameraga peab ikka kukkuma. Niisiis õnnestuski Kaisal üle esikandi üks mütakas teha (loomulikult siis kui põlvekaitsmed kodus olid), õnneks jäi kõik oluline terveks ja võis jätkata missiooni.

Varsti leiti üles ka Kadri, Guids ja Jürgen. Keksiti pisut pargis ja isegi Heli sai ankru peale meelitatud, et mitte 15minutilist ringi sõita, et jälle parki jõuda. Tubli tüdruk nagu ta on, sai ta ankruga loomulikult kenasti hakkama. Viimasel ringil püüti veel Lennogi kinni, viimased sõidud kodukandis, enne kui mägi kinni pandi.

Evens ja co läksid poetiirule. Unine Kait sai üles aetud, lootuses, et ehk veab miskit käima, kuid lootusetu. Kohustuslik saunatiir, poelised jõudsid koju ja Evens hakkas õhtusööki meisterdama, Kaidole oli usaldatud hakkmistöö, milles tundus ta täitsa spets olevat. Õhtusöögi lauas puhuti tuld terava kastme peale, samal ajal meisterdas Jürgen oma meistriteost rullbiskviiti. Andes teistele aru, mis valemiga ta selle kreem sinna sisse veel pärast paneb.

Majas oli asi kontrolli all, st mehed köögis, naised diivanil :)

Rahvas oli eelmisest õhtust väsinud ning veedeti rahulikult aega tv ees. Wipeout pani kõigil naerust pisarad jooksma. Mõned roundid Yatzit ja Jungle speedi kannatlikumad vaatasid step up3, mis iga natukese aja tagant kokkujooksis. Lõpuks, kui oldi juba vähemalt kolm korda selge sõnaga öeldud, et tahaks kooki, ütles Siks "hmmm, tahaks midagi magusat!" ja nagu võluväel ilmus lauale Esinurmede masterkook. Mille peale Kaido lausa palus Jürgenil enda juurde sisse kolida ja Siks tegi abielu ettepaneku.

Varakult mindi voodisse, Guids jäi veel Sandra Bullocki tv’st vaatama...

-----

ps lisasin "8.01 Trysilisse saabumine" postitusse "Evensi master võileiva save'i" :)

K

(Guids muutus laisaks :P)