11.01 Kolmas mäepäev (pidu vol2)

Järjekordne lauapäev. Tundub, et väsimus hakkab juba konte vaevama, mäele minnaks mitmes erinevas jaos ja meeskonna ühtsust ei ole tunda. Viimasena jõuavad mäele Kaisa ja Kait. Ekstreemsusi just taga ei aeta. Guids ja Siks suutsid väikest viisi eksida. Tänu Siksi oskustele tuldi kaotusteta välja. Ei mingeid hunte.

Päeva laudajaks võib nimetada Evensit, kes Lenno tuules tegi oma kiiruse rekordi 90.1 km/h. Osa seltskonnas sai tundma, et eestlasi on mäel rohkelt ja nende tuvastamine massist on raskendatud. Laudurid trügisid tõstukile. Tüdrukud ühte otsa ja poldid teise otsa, nede vahele kiilus suustataja. Seltskond ei hoidnud end tagasi ja andis suusataja pihta täiega tuld, sest see jäi joogi teele ette. Nimelt oli jook tüdrukute poolel, mistõttu tuli pudelit edasti tagasi suusataja nina all liigutada. Lenno hell hing avaldas arvamust, et äkki LEOle võiks ka pakkuda. (LEO - lihtsalt paremat norraka nime ei tulnud meelde.) Kuid oh üllatust – norrakas ütles puhtas emakeeles „jätaks seekord vahele“. Nojahh kõigil oli natukeseks suu kinni. Kuid ega see kaua kestnud ja sobitati tutvust. Eestlaste seltskond elutseb meie naabermajas. Nad olevad juba meie pidutsemist näinud.

Pärastlõunane minek oli juba vaevalisem. Kes otsustas hiljem minna, et olla öömäel ja kes jättis üldse minemata. Öömäele jäid vähesed. Küllap oli üheks põhjuseks ankur, mis rahvast mäkke vedas. Kait kes oli lõunast põie korralikult täis pitsitanud läks metsapeatusele, kus kaotas protseduure tehes kinda ja seega veetis kuuskede vahel rohkem aega, kui Kaisal oli kannatlikust oodata. Lõpuks otsustas ta üksi „love“ tõstukile minna, st kiirelt peale, seejärel pikaldane ja jubedalt veniv sõit ning kiire väljavise. Ahjaa need küüne jäljed, mis tõstukil pingi sees on, on Kaisa omad. Nimelt kardab ta meil veits kõrgust ja peale selle oli veel pime kah, mistõttu tuli tuge pingist otsida.*

Õnneks oli sõidu lõpus ootamas Jokker ja Guids, kes otse õhtuselt mäelt, öömäel jätkasid ning ankru asemel olid just otsustanud tooliga ülessõitu proovida. Nendega ka Kaisa teekond jätkus. Paar sõitu ja koju, sest puugel ei ole just kõige parema mäkke sõidu vahend. Kodutee otsas komistati Mari ja Jürn otsa, kes otustasid veits romantikat teha. St Jürn ei raatsinud enne majja minna, kui kaasa võetud piffid otsas olid. Jürn oli proovinud parki, kuid norrakad va saatanad olid rada muutnud. Jürn ei osanud seda ette näha ja ühel hüppel oli pikkust puudu jäänud ja nii ta siis sealt alla sadas. Ta ikka tänas Kaitu ja Lennot, et need lennukist maha jäid ja ta sai endle vesti. Sama triki tegi ka Kait, kes kumistas õhtu otsa pead tänu ebaõnnestunud hüppele.

Sellel ajal kui osa mäel oli, tehti kodus ettevalmistusi peoks. Naised panid endale sauna sooja ja otsisid piisavlat kohevat lumehange, kus end karastada. Heli, Siks ja Šikova flashimine lumehanges ei jäänud märkamata ka naabritele. Järjekordset väljajooksu oli kogunenud vaatama üsna suur seltskond. Eriti vaimustunud olid naabruses elavad kolledzipoisid, kes olid lausa paleeri moodustanud.

Süüdati säraküünlad, mis kodust kaasa sai võetud ja pidu võis alata!

Kopikad peale 23 jäi majas kuidagi väga vaikseks, Kait ja Kaisa tulid olukorda ülevaatama ja leidsid eest tühja tantsuplatsi ja vahakujust Lenno. Pikemal vaatlemisel sai selgeks, et Lenks oli poole muusika otsimise peal nii ära väsinud, et silma looja lasknud, rüpelaal ilusti süles ja näpp hiirel.

Peale pisikest itsitamist ja asja jäädvustamist, võttis Kait ettevaatlikult arvuti Lenno sülest, et viimane seda ehmatusest maha ei pillaks ja soovitas poisil voodisse tuttu minna. Peale mahlakat dialoogi, voodini päris ei jõudnud, kuid diivan ja Heli Hallo Kitty pleed tegid töö ära.

-----

ps Kaido ja Guids jagage pilte :)

Autor Guids

Toimetas Kaisa